Rabu, 29 April 2020

NUNDUK EMPO DEHONG (GORAK / ATA LAKO WIE)

NUNDUK EMPO DEHONG (GORAK / ATA LAKO WIE)

One Manggarai manga  nunduk empo dehong (gorak). Ise  siitu ata  weki bakok. Tuang-tuang sot mai peang mai. Ise  situ  jago  eros. Ise situ  ngance  pande  mose  kole ata mata. Ko ngance pande  mata ata. Eme poli matan, pande  mose  kole lise.  Eme poli  boakn  ata  hitu, le   wie  mai  ise one  boa weru hitu. Sake kole   lise  boa  hitu. Buka  poli peti  hiot poli tak le paku. Ise  pande  mose  kole  ata hitu. Ise  isi kole nain. Mose  kole  ata hoo. Jera  mburuk  lise, kudut  penong  agu  lancar  lako de   daran. Poli hitu lise  mbele  koley. Tong  lise  daran.  Poli hitu rapon ga naa  kole  one  peti, tadu, tak le paku, ploli hitu  boak  koley.
Te soon lise  dara  data  hoo? Ata bakok soo  manga  proik (pproyek), rapang, kembatang. Dara  data  hoo, te  campur  agu bahan bangunan - semen-pasir - wae -. Soo  betuan?  Kudut  kuat kembatang ko mbaru hot  hese  dise. Soo  betuan.  Betuan ne nggoo,  kuudut  eme  manga mbang  ko nupung, wakar  data hot  kaeng one kembatang ko mbaru - gereja ko mbaru sekola / mbaru sakit , siekL : aku / ami see",  . Le denge   reweng hitu, empo wae / kot  nupung - idep, kali manga atan one kembatang   ko mbaru  hitu ,  wiga   hia rehong nngger  wa  wae  ko pande  emo nupung, wiga  wae  ko mbaru  sekola/ gereja hitu  toem rusakn le  wae  ko le  nupung.   Kembatang  ko mbaru  hitu hese  meler kin, toem  rusakd.

One  Wela, Kec. Ruteng, Manggarai,  sekitar ntaung 1983,  aku denge tombo hoo. Du  hitu  rowa  hia  teriha Tina Emol, wina diha Anton Epong.  Du poli boakn le mane, le  wie  tana, mai  ise  Wonggor  le  mai Rumah Sakit Cancar. Hi Wonggor hoo  ata lako wie (empo gorok / empo Dehong). Ise situ mai le  wie, pande  mose  kole hia Tina Emol, jera  mburuk  lise, poli hitu mbele kole  lise. Daran ga tong  lise, naa  one tem[at khususs. Poli hitu  boak  kole  lise  rapun hi Tina Emol hoo.

Danong, ata  Manggarai ogod te masuk Mbaru Sakit  eme  betis? Coo  tara ne nggiitun? Menurt ata Manggarai, one Mbaru Sakit manga ata te keker wakar data, sepisa ata beti  matan.  Ite  senang  eme mata ata  hitu  . Soo  tara senang? Kudut pande  mose  kole  lise  , poli hiitu emi lisa  daran, poli hiitu po  boak  kole.

Manga kode tombo ata lako wie. Ata nggera (bakok_ peang  mai situ lako le wie. Eme mane tana ise ga mai le mai Cancar, kawe ata mata. Ise pake sepatu lewe hioot ngance  lenting (mbetar lelap). Eme keje kaut  one perkakar sepatu hitu ise ngannce lelap nbetar ngo one tempat  ko  beo  ata  ngoeng  dise. Eme leso wa   ise  ga lakos ga ngo one  beo-beo nga  kawe ata mata, te pande  mose  kole  lise poli hitu mbele  te  emi daran.
"Neka  wee  mane  bail. Eme wee  mane ngance sumang ata lako wie. Ise  angance pande mata ite,   Ise  mei dara dite du toe di raung  nai dite. Du lakod  ise  rongkos. Eme isuk  lawer rongko du mane tana,  hitu tandan ise manga ruis  nitu. Ite paka gelang-gelang lose  niitu mai ngo ngger one mbaru," ne nggitu  tombo data  tua. One Wela, salang  data  lako wie siitu, ngance  lewat salang oto, ngance kole  lewat salang potong, rapang one uma lokang, Nderu - Lida - Lale- Coal.

" Manga sa  wie  hia Ema Paulus Habung  tuke  one kalo te lelo agu bokong ata Lako Wie   do tokong  motang  lau Lale. Ise  situ biasad  ba  senter mmese  te  teas  salang. Senter  dise  wali welok  le  wie.

JPS, 29 April 2020  dan  JPS  4 Mei 2020

NB: Nunduk Empo Gorak / Empo Dehong / Ata Lako Wie hoo,  kali  toe  hanang  one Manggarai.  Le  Lembata  kole  manga  nuncuk  ne nggooo.

(Kisah  orang barat yang  memenggal  kepala orang pribumi, ternyata  ada  juga  di  daerah  lain di NTT, termasuk di  Kabupaten Lembata.  Bisa  lihat di tulisan Ansel Deri:  (https://ansel-boto.blogspot.com/2020/01/tuan-janssen-boto-dan-tuan-budi.html)


___________________________









Tidak ada komentar:

Posting Komentar